Krooniline spontaanne urtikaaria mõjutab vaimset tervist ja elukvaliteeti

Miks see on oluline

Kui teil on kroonilised urtikaariahood, mis tulevad ja lähevad nädalate või kuude jooksul, võite arvata, et peamine probleem on sügelus ja nähtavad punased punnid. Uued uuringud näitavad, et sageli on olukord keerulisem. Hiljutine ülevaade ajakirjas Indian Dermatology Online Journal toob esile, et kroonilise spontaanset urtikaaria (CSU) põdevatel inimestel esineb sageli ka vaimse tervise probleeme, nagu unehäired, ärevus ja depressioon (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

Mis on krooniline spontaanne urtikaaria?

Krooniline spontaanne urtikaaria (CSU) tähendab, et teil tekivad sügelevad, punased ja kõrgendatud lööbed ehk urtikaaria või turse (angioödeem), mis kestavad vähemalt kuus nädalat ja ilmnevad ilma selge vallandajata. Lööbed võivad olla ettearvamatud ja mõjutada tugevalt igapäevaelu.

Kui levinud on vaimse tervise probleemid CSU-ga?

Ülevaade näitab, et umbes kolmandikul CSU-ga inimestest esinevad psühhiaatrilised või psühholoogilised sümptomid, mis on küll tavalised, kuid sageli tähelepanuta jäetud (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

Täpsemalt koguti ülevaates andmeid, mis näitasid:

• Une-ärkveloleku häired umbes 36,7% patsientidest.
• Ärevushäired umbes 30,6% puhul.
• Meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, umbes 29,4% patsientidest.
• Väiksemal hulgal esines ka traumajärgseid häireid, somaatilisi sümptomihäireid (kehalised sümptomid, mis on seotud emotsionaalse stressiga), obsessiiv-kompulsiivset häiret või ainete tarvitamise probleeme.

Mõned ülevaatesse kaasatud uuringud leidsid psühhiaatrilisi häireid peaaegu pooltel teatud patsientide rühmadel. Mõned raportid tõid välja ka enesetapumõtted nahahaigustega inimestel, mis on oluline ja tõsine avastus (Allikad: Tzur Bitan jt; Sampogna jt).

Miks võivad CSU ja vaimne tervis olla seotud?

Teadlased usuvad, et seos võib olla osaliselt bioloogiline. Ülevaade kirjeldab nn “neuro-immuno-cutaneous telge”, mis tähendab, et nahk, immuunsüsteem ja närvisüsteem suhtlevad omavahel (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

Krooniline stress võib muuta keha stressisüsteemi (hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telg) ja sümpaatilise närvisüsteemi tööd. See võib mõjutada kortisooli taset ja tõsta põletikuliste ainete, näiteks interleukiin-6 ja tuumori nekroosifaktori alfa, hulka. Need ained võivad aktiveerida mastirakke, mis on immuunrakkudest olulised urtikaaria tekkes.

Uurijad on leidnud ka muutusi ajupiirkondades, mis osalevad sügeluse tajumises ja emotsioonide töötlemises, näiteks eesmine tsingulaarkoor, insula ja prefrontaalne koor. Kokkuvõttes viitab see kahepoolsele suhtlusele: nahasümptomid mõjutavad aju ja emotsioone ning emotsionaalsed või stressiga seotud muutused mõjutavad nahka.

Kuidas vaimne tervis mõjutab elu koos CSU-ga

Vaimse tervise sümptomid ei käi nahaprobleemiga lihtsalt kaasas – need võivad olla peamised tegurid, mis määravad, kui palju CSU teie elu segab. Ülevaade leidis, et ärevus, depressioon, stress ja sellega seotud sümptomid ennustasid elukvaliteedi langust tihti paremini kui demograafilised andmed või isegi mõned haiguse mõõdikud (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

India uuringutes, mis olid ülevaatesse kaasatud, oli depressiooni levimus sageli 30–40% vahel ning ärevus mõjutas umbes kolmandikku patsientidest. Mitmed raportid seostasid stressi, unehäireid ja teatud põletikumärke haiguse raskusastme halvenemisega.

Mida see tähendab ravi jaoks

Arvestades tugevat seost CSU ja vaimse tervise vahel, toetab ülevaade vaimse tervise regulaarset sõeluuringut CSU ravi osana (Allikas: Indian Dermatology Online Journal). Sageli kasutatavad lihtsad küsimustikud on:

• Hospital Anxiety and Depression Scale (HADS) — lühike ärevuse ja depressiooni sõeluuring.
• Patient Health Questionnaire-9 (PHQ-9) — levinud vahend depressiooni sümptomite tuvastamiseks.
• Generalized Anxiety Disorder-7 (GAD-7) — kiire ärevuse sõeluuring.
• Haigusele spetsiifilised elukvaliteedi küsimustikud, mis uurivad, kuidas urtikaaria mõjutab igapäevaseid tegevusi ja heaolu.

Need tööriistad aitavad tuvastada inimesi, kes vajavad lisatuge, et arst saaks pakkuda või suunata sobivale ravile.

Ravivõimalused antihistamiinikumidest kaugemale

Antihistamiinikumid on tavaliselt esimene samm urtikaaria ravis, kuid ülevaade toob esile ka teisi võimalusi neile, kelle haigus ei ole kontrolli all või kellel on märkimisväärsed psühholoogilised sümptomid (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

Psühholoogilised ravimeetodid, mis võivad aidata stressist tingitud ägenemisi vähendada, on:

• Kognitiiv-käitumuslik teraapia (CBT) — aitab muuta kahjulikke mõtteid ja toimetulekuviise.
• Teadveloleku ehk mindfulness’i tehnikad — vähendavad stressi ja suurendavad hetkes olemise teadlikkust.
• Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (ACT) — keskendub raskete tunnete aktsepteerimisele ja samal ajal tähendusrikaste tegude poole pürgimisele.

Piiratud tõendusmaterjal väikestest uuringutest ja juhtumiraportitest näitab, et mõned antidepressandid (näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ja tritsüklilised antidepressandid) ning traumakeskne psühhoteraapia võivad aidata nii vaimse tervise sümptomite kui ka valitud juhtudel urtikaaria sümptomite korral.

Ravivõimalused raskesti kontrollitava CSU puhul laienevad. Bioloogilised ravimid nagu omalitsumab, ravimid nagu dupilumab ja Januse kinaasi (JAK) inhibiitorid võivad sihtida põletikulisi ja neuroimmuunseid teid, mis on CSU-s olulised. Uuringud neuropeptide mõjutavate ainete (näiteks aine P ja kaltsitoniini geeni seotud peptiid) kohta jätkuvad (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

Oluline on olla ettevaatlik: paljud need leiud pärinevad väikestest uuringutest või varajastest teadustöödest. Rääkige oma arstiga kõigist ravivõimalustest ning ärge alustage ega lõpetage ravimeid ilma meditsiinilise nõuandeta.

Uuringu piirangud

Ülevaates märgitakse, et suur osa andmetest pärineb kolmanda taseme raviasutustest (spetsialiseeritud kliinikud), kus võib olla rohkem raskemaid haigusjuhtumeid või kaasnevaid tüsistusi. See tähendab, et tulemused ei pruugi kehtida kõigi CSU-ga inimeste kohta. Autorid kutsuvad üles suurematele, mitmekeskuslikele ja rahvastikupõhistele uuringutele, eriti Indias, et paremini mõista psühhiaatriliste kaasuvate haiguste levikut ja pakkuda kultuuriliselt sobivat ravi (Allikas: Indian Dermatology Online Journal).

Mida saate ise teha

Kui elate koos CSU-ga, võib aidata:

• Rääkida arstile uneprobleemidest, püsivast muretsemisest, madalast meeleolust või mõne mõtlemise ja käitumise muutusest.
• Paluge infot sõeluuringute kohta (HADS, PHQ-9, GAD-7), kui teil või teie arstidel on kahtlus vaimse tervise probleemide suhtes.
• Mõelge stressi vähendamisele näiteks CBT, mindfulness’i või teiste teraapiate abil ning arutage neid võimalusi oma raviarsti või meeskonnaga.
• Pidage lihtsat päevikut või tehke fotosid, et jälgida, kuidas urtikaaria ajas muutub ja kas stress, uni või muud tegurid on seotud ägenemistega. See aitab arutelul arstiga.

Millal otsida kiiret abi

Otsige viivitamatult meditsiinilist või vaimse tervise abi, kui teil tekivad enesetapumõtted, te ei suuda end turvaliselt hoida või kui nahasümptomid halvenevad kiiresti koos infektsiooni tunnustega (kasvav valu, leviv punetus, palavik), tugev turse, mis raskendab hingamist, või muud murettekitavad nähud. Kiireloomuliste või tõsiste probleemide korral võtke ühendust hädaabiteenistusega või minge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.

Lühike vastutusest loobumine

See artikkel on mõeldud üldiseks teabeks ega asenda meditsiinilist nõu. Arutage alati oma sümptomeid ja ravivõimalusi arstiga, et leida just teile sobiv lahendus.

Allikad

1. Kumaran MS, Kaur S, Narang T. Psychiatric comorbidities in chronic spontaneous urticaria: an overlooked dimension. Indian Dermatol Online J. doi:10.4103/idoj.idoj_339_25 (Allikas: Indian Dermatology Online Journal ülevaade)
2. Tzur Bitan D, Berzin D, Cohen A. The association of chronic spontaneous urticaria (CSU) with anxiety and depression: a nationwide cohort study. doi:10.1007/s00403-020-02064-3
3. Sampogna F, Abeni D, Schut C, et al. Suicidal ideation in patients with skin conditions: A multicentre European study. J Eur Acad Dermatol Venereol. doi:10.1111/jdv.70523