Peaaegu iga kümnes USA täiskasvanu ütleb, et tal on diagnoositud krooniline käteekseem.
Nahahaigused võivad mõjutada enamat kui naha välimust. Need võivad põhjustada ebamugavust, aeg-ajalt ägeneda või tekitada küsimusi muude terviseriskide kohta. Ajakirjas JAMA Dermatology hiljuti avaldatud uuringutes käsitleti kroonilist käteekseemi, kaht vähiga seotud nahahaigust, külmakublasid, hidradenitis suppurativa’t ja melanoomiriski hindamiseks kasutatavaid vahendeid.
Järgnevalt anname ülevaate uuringute tulemustest ja sellest, mida nende põhjal veel järeldada ei saa.
Kroonilist käteekseemi esines küsitletud täiskasvanutel sageli
Krooniline käteekseem on käte nahapõletik, mis kestab vähemalt kolm kuud või ägeneb korduvalt. USA-s tehtud küsitluses osales 10 636 täiskasvanut. Neist 1019 inimest ehk 9,6% ütles, et tervishoiutöötaja oli neil selle haiguse diagnoosinud. (Allikas: JAMA Dermatology, „Prevalence of Chronic Hand Eczema in Adults“)
Diagnoosist teatas rohkem mehi kui naisi: vastavalt 10,5% ja 8,7%. Samuti oli diagnoos sagedasem töötavate kui töötute täiskasvanute seas, vastavalt 10,3% ja 7,8%, ning linnapiirkondades elavate inimeste seas võrreldes maapiirkondade elanikega, vastavalt 10,4% ja 6,3%.
Diagnoosist teatas eriti palju nooremaid täiskasvanuid. Nii 18–29-aastaste kui ka 30–39-aastaste seas oli neid üle 13%.
Küsitlus põhines sellel, kas osalejad mäletasid tervishoiutöötajalt saadud diagnoosi ja sellest teatasid. Seetõttu võisid välja jääda inimesed, kellel oli käteekseem, kuid kellel seda diagnoositud ei olnud. Samuti ei võimaldanud küsitlus nende sümptomite eri põhjuseid täielikult eristada.
Edasised uuringud võivad aidata selgitada, kuidas kokkupuude eri ainetega töökohal, demograafilised tegurid ja raskused diagnoosi saamisel mõjutavad seda, kellel krooniline käteekseem tekib või diagnoositakse.
Morfea või süsteemse skleroosiga inimestel esines vähki sagedamini
Ühes teises uuringus jälgiti 6181 morfeaga ja 8133 süsteemse skleroosiga inimest. Morfea korral tekivad nahale kõvastunud laigud. Süsteemne skleroos võib põhjustada naha paksenemist ja mõjutada ka siseorganeid. (Allikas: JAMA Dermatology, „Incidence of Cancer in Morphea and Systemic Sclerosis“)
Jälgimisperioodil tekkis vähk 782 morfeaga inimesel ehk 12,65%-l. Süsteemse skleroosiga inimeste seas tekkis vähk 1104 inimesel ehk 13,57%-l.
Võrreldes üldrahvastikuga oli vähi üldine esinemissagedus morfeaga inimeste rühmas ligikaudu 24% ja süsteemse skleroosiga inimeste rühmas 37% suurem. Need arvud näitavad rühmadevahelisi erinevusi ega tähenda, et vähk tekib igal inimesel, kellel on üks neist haigustest.
Tahkeid kasvajaid moodustavaid vähivorme esines mõlemas rühmas sagedamini kui üldrahvastikus. Verevähki esines märkimisväärselt sagedamini ainult süsteemse skleroosiga inimeste rühmas.
Erinesid ka kõige sagedasemad vähivormid. Morfeaga inimeste seas esines kõige rohkem rinnavähki ja naiste suguelundite vähki, süsteemse skleroosiga inimeste seas aga kopsuvähki.
Tulemused viitavad sellele, et vähiriskile võib olla põhjust tähelepanu pöörata ka morfeaga inimeste puhul, kuigi haigus mõjutab peamiselt nahka. Uuringus jälgiti siiski aja jooksul ilmnenud seoseid, mistõttu ei saa selle põhjal öelda, et kumbki haigus põhjustas vähki. Ainuüksi nende tulemuste põhjal ei ole põhjust teha vähi sõeluuringuid sagedamini või ulatuslikumalt, kui kehtivad soovitused ette näevad.
Vaja on lisauuringuid, et selgitada, kas mõnele inimesele võiks sobida vähi sõeluuringute ja jälgimise puhul individuaalsem lähenemine.
Külmakublaste tekkepõhjused võivad olla erinevad
Pernio ehk külmakublad on põletikuline nahahaigus, mis tekib pärast kokkupuudet külma ja niiskusega sageli näiteks sõrmedele või varvastele. Ajakirjas JAMA Dermatology avaldatud lühikeses uurimisartiklis vaadeldi, kuidas külmakublad patsientidel avaldusid, milliste haigusseisunditega need võisid olla seotud ja millised olid ravitulemused. (Allikas: JAMA Dermatology, „Clinical Characteristics, Etiologic Associations, and Treatment Outcomes of Pernio“)
Külmakublad kaovad sageli iseenesest. Samas võivad sarnased nahamuutused mõnikord esineda koos autoimmuunhaigustega, mille korral immuunsüsteem ründab ekslikult oma keha, või teiste organismi mõjutavate haigustega.
Teadlased uurisid, kuidas erinesid sümptomid ja ravi inimestel, kelle nahamuutused võisid olla seotud eri põhjustega. Nende töö näitab, miks võib olla oluline eristada külmakublasid, millel teadaolevat põhjust ei ole, mõne muu haigusega seotud nahamuutustest. See on eriti tähtis siis, kui nahamuutused korduvad, püsivad või näevad ebatavalised välja.
Inimese terviseandmed, naha läbivaatus ja muud sümptomid aitavad arstil otsustada, kas on vaja lisauuringuid. Kuna tegemist oli lühikese uurimisartikliga ja teavet ravitulemuste kohta oli vähe, ei saa selle põhjal öelda, milline ravi on teistest tõhusam.
Sümptomite ajastus võib aidata arutada hidradenitis suppurativa ravi
Hidradenitis suppurativa (HS) on pikaajaline põletikuline nahahaigus, mis võib põhjustada valulikke sõlmi ja haavandeid. Mõnda inimest ravitakse bioloogiliste ravimitega, mis mõjutavad põletikus osalevaid immuunsüsteemi osi.
Uuringus, milles osales 107 inimest, kelle HS oli bioloogilise raviga paranenud vaid osaliselt, uuriti, kas sümptomite ajastus võiks aidata otsustada, mida ravis järgmiseks ette võtta. (Allikas: JAMA Dermatology, „End-of-Dose Effect as a Guide for Biologic Optimization in Hidradenitis Suppurativa“)
Mõned osalejad märkasid, et nende sümptomid süvenesid vahetult enne järgmist ettenähtud ravimiannust. Teadlased nimetasid seda annustamisperioodi lõpu efektiks. Nende patsientide bioloogilist ravi tõhustati. Patsiendid, kes sellist sümptomite muutust ei täheldanud, said lisaks pikaajalist antibiootikumravi.
Kolme kuni viie kuu pärast oli selle lähenemise korral näha paranemist kõigis seitsmes kliinilises näitajas, mille teadlased olid eelnevalt välja valinud. Täheldatud kasu püsis ka 6–12 kuu jooksul.
Kui bioloogiline ravi ei aita piisavalt, võib olla kasulik arstiga arutada, millal sümptomid tagasi tulevad. Sümptomite süvenemine enne järgmist annust võib viidata sellele, et ravimi toime hakkab nõrgenema. Kui sümptomid püsivad kogu annustamisperioodi vältel, võib olla vaja arutada teistsuguseid võimalusi.
Siiski määrati osalejatele ravi nende sümptomite, mitte juhusliku valiku põhjal. Seetõttu ei saa uuring näidata, kas selline lähenemine toimib paremini kui muud ravi kohandamise viisid. Vaja on rohkem kontrollitud uuringuid. Ravi muutmist või uue ravi lisamist tuleks arutada arsti või dermatoloogiga.
Melanoomiriski kalkulaatorid ei ennustanud riski alati täpselt
Melanoom on üks nahavähi vorme. Selle tekkeriski hindamiseks on olemas eri vahendeid, kuid nende täpsus võib sõltuda sellest, kelle puhul neid kasutatakse.
Ühes uuringus testiti kuut melanoomiriski ennustusmudelit, kasutades kuni 43 235 Austraalia Sax Institute’i 45 and Up Study osaleja andmeid. Teadlased kontrollisid, kui hästi iga mudel eristas inimesi, kellel hiljem tekkis melanoom, neist, kellel seda ei tekkinud. Samuti võrreldi mudelite ennustatud riske tegelike tulemustega. (Allikas: JAMA Dermatology, „Evaluating the Performance of Melanoma Risk Prediction Models“)
Mudelite võime neid kaht rühma eristada sai skooriks 0,58–0,70. Sellel skaalal ei ole tulemus 0,5 parem juhusest, tulemus 1,0 tähistab aga rühmade täiuslikku eristamist. Enamik mudeleid hindas uuritud elanikkonna melanoomiriski ka tegelikust väiksemaks.
Tulemused näitavad, miks tuleks riskihindamise vahendit enne ravis kasutamist katsetada eri inimrühmades. Ühe elanikkonna jaoks loodud mudel võib olla teises vähem täpne, muu hulgas seetõttu, et inimesed ja melanoomi esinemissagedus võivad erineda.
Riskimudelid võivad siiski aidata ennetuse ja jälgimise üle arutleda. Teadlaste sõnul võivad need aga vajada lisatestimist ja kohandamist, enne kui nendega saab usaldusväärselt hinnata üksikisiku riski.
Millal pöörduda arsti poole?
Arsti või dermatoloogi poole tasub pöörduda, kui lööve või muu nahamuutus püsib, kordub või kui selle põhjust on raske selgitada. Nõu tuleks küsida ka muutuva või kiiresti kasvava sünnimärgi või nahamuutuse, veritsuse, valu või võimalike nakkusnähtude korral, samuti alati, kui nahamuutus tekitab küsimusi.
Nähtavat nahamuutust võivad aidata arstivisiidiks dokumenteerida fotod või lühikesed märkmed selle kohta, millal muutus ilmub ja kuidas see aja jooksul muutub. Nende põhjal ei saa siiski diagnoosi panna.
See artikkel on üldiseks teabeks ega asenda arsti nõuandeid. Sõeluuringute ja ravi kohta tehtavaid otsuseid tuleks arutada arsti või dermatoloogiga.
Allikad
- Chovatiya R, Balu S, Bin Sawad A, et al. „Prevalence of Chronic Hand Eczema in Adults.“ JAMA Dermatology. Avaldatud veebis 11. novembril 2026. doi:10.1001/jamadermatol.2026.4674.
- Muha J, Joly-Chevrier M, Nedjar H, et al. „Incidence of Cancer in Morphea and Systemic Sclerosis.“ JAMA Dermatology. Avaldatud veebis 11. novembril 2026. doi:10.1001/jamadermatol.2026.4685.
- Martins K, Ristianto ZA, Manduca S, et al. „Clinical Characteristics, Etiologic Associations, and Treatment Outcomes of Pernio.“ JAMA Dermatology. Avaldatud veebis 11. novembril 2026. doi:10.1001/jamadermatol.2026.4339.
- Lynch A, Archimbaud J, Lesort C, et al. „End-of-Dose Effect as a Guide for Biologic Optimization in Hidradenitis Suppurativa.“ JAMA Dermatology. Avaldatud veebis 4. novembril 2026. doi:10.1001/jamadermatol.2026.4435.
- „Evaluating the Performance of Melanoma Risk Prediction Models.“ JAMA Dermatology. Avaldatud veebis 21. oktoobril 2026. doi:10.1001/jamadermatol.2026.4097.