Laste ekseem: naha kaitsebarjääri eest hoolitsemine ja varajane bioloogiline ravi
Atoopiline dermatiit, mida sageli nimetatakse ekseemiks, võib muuta nii laste kui ka nende perede elu ebamugavaks. Nahahoolduse kõrval tekib sageli küsimus, kas mõni toit võib ekseemi mõjutada ja milline ravi sobib kõige paremini.
Dermatoloog Mark Lebwohl, MD, rääkis hiljuti sellest, kuidas tema laste puhul neile küsimustele läheneb. Ta on Icahn School of Medicine at Mount Sinai kliinilise ravitöö dekaan ja Mount Sinai dermatoloogiaosakonna emeriitjuhataja. Tema selgitused kirjeldavad tema enda ravikäsitlust ega ole mõeldud soovitustena igale perele. (Allikas: Mark Lebwohli käsitlus laste atoopilisest dermatiidist)
Kas toit võib ekseemi mõjutada?
Enamik dermatolooge ravib ka lapsi ning mõned teevad koostööd laste allergoloogidega, kes on spetsialiseerunud laste allergiatele. Mount Sinai suunatakse imikuid sageli laste allergoloogide meeskonna juurde, et selgitada, kas toit võib nende ekseemi mõjutada.
Lebwohli sõnul ei mõjuta toit valdavat osa ekseemijuhtudest. Siiski on väike osa lapsi, kelle sümptomeid teatud toidud mõjutavad. Kui selgub, et toit mängib rolli, õpetatakse peredele, kuidas vältida lapse seisundit halvendavaid toite. (Allikas: Mark Lebwohli käsitlus laste atoopilisest dermatiidist)
Kui perel tekib küsimus, kas toit mõjutab lapse nahka, tasub enne lapse toitumise muutmist rääkida oma murest lapse arsti või allergoloogiga.
Naha kaitsebarjääri hoidmine
Naha kaitsebarjäär on naha välimine kiht, mis aitab hoida niiskust ja kaitsta nahka ärrituse eest. Lebwohl annab kõigile atoopilise dermatiidiga patsientidele, nii lastele kui ka täiskasvanutele, juhendi selle kohta, kuidas naha kaitsebarjääri eest hoolitseda.
Juhendis soovitatakse tavalise seebi asemel kasutada seebiasendajaid ning käia lühidalt vannis või duši all, vältides liiga kuuma vett. Samuti selgitatakse, et kohe pärast pesemist tuleks nahale kanda arsti määratud kreemi või salvi või niisutajat.
Mõned niisutajad sisaldavad keramiide, mis on nahas looduslikult leiduvad rasvained. Lebwohli hinnangul aitavad need naha kaitsebarjääri toetada. Tema juhend käsitleb ka pesupesemisvahendeid, õhuniisutajate kasutamist talvel ja kliimaseadmete kasutamist suvel. (Allikas: Mark Lebwohli käsitlus laste atoopilisest dermatiidist)
Kui bakterid nahka mõjutavad
Mõne ekseemiga inimese nahal elab bakter Staphylococcus aureus, mida nimetatakse ka kuldseks stafülokokiks. Bakteri olemasolu nahal ei tähenda alati, et nahk on nakatunud.
Kui ekseemist kahjustatud nahal on tekkinud bakteriaalne nakkus, võib Lebwohl määrata bakterite hulga vähendamiseks valgendi lisamisega vanni. Sellist seisundit nimetas ta impetiginiseerunuks. Arst saab hinnata, kas see sobib, ning anda vajaduse korral juhised. (Allikas: Mark Lebwohli käsitlus laste atoopilisest dermatiidist)
Miks on varajane ravi oluline?
Lebwohl rääkis ka varajasest ravist ja nähtusest, mida nimetatakse atoopiliseks marsiks. See tähendab, et mõnel ekseemiga lapsel tekivad hiljem muud allergilised haigused, näiteks astma.
Ta viitas Eric Simpsoni teadusposterile dupilumabi (dupilumab) kasutamise kohta imikutel ja väikelastel. Dupilumab on bioloogiline ravim, mida kasutatakse atoopilise dermatiidi raviks. Bioloogilised ravimid toimivad immuunsüsteemi kindlatele osadele.
Lebwohli kirjelduse järgi tekkis ravi saanud lastel hiljem astmat harvem. Eriti tähelepanuväärseks pidas ta astma esinemissageduse vähenemist 2–5-aastastel lastel. Samas rõhutas ta, et leid vajab täiendavat kinnitust. Kui hilisemad uuringud seda toetavad, oleks see tema sõnul veel üks põhjus ekseemi varakult ravida. (Allikas: Eric Simpsoni teadusposter, mida käsitles Mark Lebwohl)
Lebwohli jaoks on varajase ravi põhjused ka mure lapse kasvu, pikkuse ja elukvaliteedi pärast. Ta kirjeldas, kui ebamugavalt lapsed end tunda võivad ning kuidas haigus võib häirida nii laste kui ka vanemate und.
Tema sõnul võivad olemasolevad ravimid kiiresti mõjuda. Ta leiab, et pered ja arstid ei peaks ravi kaalumisega ootama, kuni ekseem muutub raskeks. Ravi valik, sealhulgas see, kas bioloogiline ravim sobib, sõltub konkreetsest lapsest ja seda tuleks arutada tema arsti või dermatoloogiga. (Allikas: Mark Lebwohli käsitlus laste atoopilisest dermatiidist)
Ravist rääkimine vanematega
Lebwohli sõnul ei ole uuemad andmed tema enda ravipraktikat kuigi palju muutnud. Küll aga võivad need aidata vanematega bioloogilisest ravist rääkida, kui ta peab seda vajalikuks.
Ta märkis, et vanematele läheb sageli korda lapse pikkus. Tema sõnul võib lapse kasvust rääkimine seoses bioloogiliste ravimite, nahale kantavate ravimite ning suu kaudu võetavate või süstitavate kortikosteroididega aidata vanematel raviotsust kindlama tundega teha. Tema öeldu põhjal ei saa järeldada, et bioloogiline ravim muudaks konkreetse lapse pikemaks. Pered saavad küsida lapse arstilt iga ravivõimaluse võimaliku kasu ja riskide kohta. (Allikas: Mark Lebwohli käsitlus laste atoopilisest dermatiidist)
Millal arstiga rääkida?
Arst või dermatoloog saab aidata perel mõista, mis võib lapse ekseemi mõjutada, ning arutada sobivat raviplaani. Pöörduge tervishoiutöötaja poole, kui nahal on nakkuse tunnuseid, see muutub valulikuks, veritseb või muutub kiiresti, samuti siis, kui lööbe põhjus on ebaselge.
See artikkel on mõeldud üldiseks teavitamiseks ega asenda arsti nõuandeid. Raviotsused tuleb teha koos vastava väljaõppega tervishoiutöötajaga.
Allikad
- Mark Lebwohl, MD, käsitlus laste atoopilisest dermatiidist, naha kaitsebarjääri hooldusest, toitumisest ja ravist. Käsitlus sisaldas viidet Eric Simpsoni teadusposterile dupilumabi kasutamise kohta imikutel ja väikelastel.